Pille Ernesaks on kunstnik, kelle looming saab tugevalt inspiratsiooni tema lähedastest, perest, traditsioonidest, elupaigast, lapsepõlvest ning ta püüab mälestuste fragmente ja tundeid arhiveerida kunstniku positsioonilt. Ernesaks armastab maalida suurtele ja vabalt rippuvatele lõuenditele, sageli voldib ja kortsutab neid ning otsib piire korra ja kaose vahel, naudib abstraktset lähenemist ja kontseptuaalsust.
Käesolev näitus uurib perelugu. Kokkuvõtvalt võiks esitletavat kooslust nimetada segatehnikas installatsiooniks, mille komponentideks on maal, tekstiili, fotot ja heli. Ernesaks uurib mälestusi esivanematest tänases päevas. Olukorda, kui lihtne vanaisa on siiski midagi olulisemat ja aegadeülesemat...kui hinges kriibib. Kultuurilised ja isiklikud väärtused mõjutavad, mida peab inimene õnneks ja kuidas ta selle saavutamise poole püüdlema peaks.
Sireli, kas mul õnne? On detsembrikuu, loodus puhkab ja pole ka sireliõisi. Aga kuidas siis õnnega jääb - kas puhkab ka õnn ja olukord on ilma õnneta ehk õnnetu? Olen ikka arvanud, et ma pole väga ebausklik, kuid tegelikult vististi eksin. See aeg aastas, kui minu koduaias puhkevad sirelid, see aeg ajab mind tõeliselt närvi. Juba lapsepõlvest tean, et sirelitest otsitakse õnne. Miks siis seda mitte uskuda, kui tuhanded inimesed sellest terve minu elu jooksul heldinult on laulnud. Sireli, kas mul õnne... Seda salapärast õnne võib leida vaid juhul, kui leiad viie kroonlehega õie.
Kui see läheb õnneks, siis tuleb õis ära süüa, mõttes midagi soovida ja uskuda soovi täitumist. Lihtne! Saatan peitub aga detailides, sest otsides viielist võid leida hoopis kolmelise ja see tähendavat õnnetust! Kas tasub siis üldse seda riski võtta ja õnne otsida, sest kui kolmeline õis jääb ette pole mõtet teha nägu, et sa seda ei märganud... Kas peaksime loobuma otsingutest? Ei, sest otsingud võivad õpetada meile väärtuslikke õppetunde, avada uusi perspektiive ja muuta meid tugevamaks!
„Sireli, kas mul õnne?” on tuntud koorilaul, mille on loonud minu vanaisa Gustav Ernesaks, kellel on 12. detsembril 115 sünniaastapäev. Tema nimega tramm sõidutab mind ja peret väga sageli - see on veidi naljakas ja sürrealistlik tunne ka minu lastele, kuid kahtlemata teeb südame hellaks. Kui see juhtub mõnel eriti olulisel hetkel, siis otsin salajasi märke või vanaisa kaudset toetust. Romantiseerin olukordi. Saa juba üle – ütles mulle kord üks tuttav. Aga miks ma peaksin, kui see on minu pere lugu ja nii suur osa minu identiteedist?! Vastupidi. Minu mälestused vanavanemate väikesest poolmetsikus aiast Kadriorus on kustumatud. Õunapuude alune meelespeasina, kolmikust kased, aiaäärsed sirelid ja omapäraselt järsakule ehitatud paekivitrepiga maja – viielised õied. Kuid need mälupildid lähedastest ja ängistus kultuuripärandi säilimise pärast on mind tihe-tugevalt sisse mähkinud - kui võrgendkoi toomingat - olen lootusetult seotud hingest ja südamest!
/Pille Ernesaks/
Pille Ernesaks elab ja töötab vabakutselise kunstnikuna Tallinnas. Ta on lõpetanud G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise eriala , Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini eriala, töötanud peale lõpetamist ca 15 aastat põhitööna telekunstnikuna ja loonud selle aja jooksul hulgaliselt stuudiokujundusi. Pärast seda perioodi keskendus Ernesaks aktiivsemalt maalimisele. Kunstiloomelistel eesmärkidel alustas ta sügisel õpinguid Tallinna Ehituskooli mööblirestaureerimise erialal. Pille Ernesaks on Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige. On võitnud avaliku kunstiteose konkursse, osaleb aktiivselt ühisnäitustel ja korraldab isikunäitusi. Viimane neist toimus 2022. aasta sügisel Helsingis (galerii Myymälä 2), 2024. aastal on tulekul näitus Artrovert galeriis Tallinnas.
Tänud: Paula Ernesaks, Linda Zupping, Alari Zupping, Mirko Känd, Kaaren Zupping.
Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
...................................................................................................................................................
Artist Pille Ernesaks has been strongly inspired by her closest people, family, traditions, place of residency, childhood – her attempt is to archive the fragments and emotions of these memories from the artist's perspective.
Ernesaks prefers painting on large-scale canvases that are hanging freely from the ceiling – the artist often folds and creases them while seeking the boundaries between order and chaos and enjoying an abstract, conceptual approach.
At her current exhibition, Ernesaks explores the story of her family in the form of mixed media installation including painting, textile, photography and sound. The artist studies memories of her ancestors in the present day; the situation where just a grandfather is much more important and timeless and when it hurts a bit inside ... Cultural and personal values influence what a person considers happiness and how they should strive towards achieving it.
Lilacs, will you tell my fortune? It's December, nature rests and there is no lilac blossoms. How about the fortune telling then? Does fortune also rest and is living without fortune perhaps unfortunate? I have always thought that I am not that superstitious but the truth is that I am probably wrong. The time of the year when lilacs start to bloom in my home garden makes me truly nervous. I already knew as a child that lilac blossoms tell fortune. And why not to believe in this when thousands of people have tenderly singing about it with throughout my whole lifetime. Lilacs, will you tell my fortune? One can find this mysterious fortune only when you happen to see a blossom with five petals. Then you have to eat the blossom, make a wish and believe that the wish will come true. Easy! The devil is in the details – while looking for a five-petal blossom you could find one with three petals and say they this means calamity! Should one risk after all to search for happiness? Because when you happen to face the three-petal lilac blossom, there is no point in pretending that you actually did not see it ... Should we give up the searches? Definitely not, since the searches may teach us valuable lessons, open new perspectives and make us stronger!
"Lilacs, will you tell my fortune?" is a well-known choral piece composed by my grandfather Gustav Ernesaks how has the 115th birth anniversary on December 12th. There is a tram with his name in Tallinn that both me and my family often ride. It is a bit funny and surreal feeling also for my children, but undoubtedly makes my heart filled with joy. When it happens during an important moment, I keep looking for secret signs or distant support by grandfather. I romantisize situations. One friend once told me: "Get over it!" But why should I if this is the story of my family and such a big part of my identity?Quite the opposite. My memories about my grandparents' little wildish garden in Kadriorg never die. The blue field of forget-me-nots under the apple trees, the tree birch trees, lilac bushes by the fence and the living house with a limestone staircase, the house having been built uniquely on the steep cliff – all these having the meaning of the five-petal lilac blossoms for me. i am enwrapped by all these recollections about the close people and the anxiety for preserving the cultural heritage – just like the bird-cherry ermine cocoons the tree. I am hopelessly involved with all my heart and soul!
/Pille Ernesaks/
Pille Ernesaks lives and works as a freelance artist in Tallinn. She has graduated from the G. Ots Tallinn Music College as a choral conductor and from the department of textile design at the Estonian Academy of Arts; worked as an designer in television and created numerous studio designs during 15 years after graduating. After that period Ernesaks shifted her focus more on painting. For artistic pursuits, she began studies in furniture restoration at the Tallinn Construction School this fall.
Pille Ernesaks is a member of the Estonian Painters' Association and Estonian Artists' Association. She has won several public art competitions, actively participates in group exhibition and holds solo exhibitions. Her lates solo exhibition took place in fall 2022 in Helsinki (Myymälä 2 gallery) and there will be an upcoming exhibition in Artrovert gallery, Tallinn in 2024.
The artist's gratitude to: Paula Ernesaks, Linda Zupping, Alari Zupping, Mirko Känd, Kaaren Zupping.
Exhibitions in HOP gallery are supported by the Cultural Endowment of Estonia, Estonian Ministry of Culture and Liviko Ltd.
Comentarios